ELO & AAS

Sawadee kha eestlased!

Hetkel kirjutan teile Bangkokist, mu sai AAS just läbi & õige pea läheme koos perega koju Chiang Raisse. Taisse minejatel on pärast ELO ikka selline tempo peal, et õieti millelegi muule mõelda ei jõua. Aga nüüd on rahulikum, seega kirjutan ma teile veidi ELOst ja AASast.

ELO toimus sel aastal Kloogaranna noortelaagris. See on väga hubane mereäärne kämpinguplats. Õhtuti käisime rannas ujumas (päris soe oli tegelikult) ja vot see oli maaliline pilt! See rand ongi vist pidevas päikeseloojangus. Liivarand, luited, männipuud, kibuvitsad- mida veel elust tahta?

Igal juhul ööbisin ma (5) 4 teise vahetusõpilasega ühes kämpas. Kämpagrupp läheb mööda maailma laiali, aga enamus ELO praktilisi osasid toimusid siiski kodugruppides. Aasia kodugruppi juhtisid Karin & Johanna (Rootsi & Saksamaa), kes olid no nii toredad kui olla saab. Erinevalt eelmisest ELOst oli mul see aasta kogu kremplile väga teine väljavaade, vast ikka selle pärast, et minek oli nüüd tegelikult nädala kaugusel. Aga kui te mõtlete, mida asjalikku me seal ELOl tegime, siis siin on mõned näited: lahendasime varasemate vahetusõpilaste probleeme, rääkisime üle kindlustuse, reisimise, reeglid, panime enda jaoks paika oma lootused ja eesmärgid ja palju muud. Ütleme lihtsalt nii, et olid tihedad päevad.

Minu suureks rõõmuks, ei pidanud ma see aasta üksinda Taisse lendama. Tuleb välja, et mul on kaasrändur nimega Krõõt Tartust! Krõõt läheb Lõuna-Taisse (sinna saba peale) mere äärde. Ei ma ei ole kade, et ta saab merd näha.... Aga noh vähemalt mina olen Põhja-Tais kus on vähem tapvalt kuum kui igal pool mujal. Pool aastat vähemalt XD

Aga mis tegi ELO tõsiselt vingeks olid kõik vabatahtlikud & need ülivinged tegevused, mis nad meile organiseerisid. Meie EEPILISED friikad tegid need päevad päikseliseks ja ka teised vahetusõpilased tundusid väga muhedad. Meid oli see aasta vähem & ma tunnen kõiki palju paremini. Päris lahe kamp peab tõdema. Üks varemmainitud tegevustest oli teise õhtu show, kus meid jagati tiimidesse ja me tõmbasime endale loosiga ühe muinasjutu & ühe žanri. Meie oma oli kaunitar ja koletis slam-poetry... Ma olin Gaston! Küsige teistelt pilte & videoid, mul pole midagi :D

OK jätkan nüüd sada aastat hiljem kirjutamist Chiang Rais. Natuke siis esimesest seminarist. Pärast lennujaama jõudmist korjas vanem YFU Tai töötaja meid üles ja meid sõidutati hotelli, kus seminar toimus. Hotellis jaotati meid vist viie (?) korteri vahele, mina ja Krõõt olime õpetajatega XD Esimesel õhtul kukkusime lihtsalt kokku, aga järgnevad päevad tõotasid tulla tegusad.

(vaade meie aknast)

Ok kas te olete valmis äärmiselt tähtsaks infoks Tai hotellide hommikusöögi kohta? Pole vahet kui palju valikuid su ees on- mine ja otsi üles see nurk kus khao dom-i jagatakse. See on põhimõtteliselt väga vesine riisipuder, tihti lihaga väga heas puljongis. Tõstad endale kausitäie, raputad chilli pulbrit peale, et oma domineerivat iseloomu näidata ja naudid elu. Ma ei tee nalja- soe vürtsikas riisisupp hommikusöögiks on mu uus lemmik asi. Nendele, kes veel ei teadnud: tais süüakse enamus toite lusika & kahvliga, kugi ka suuremad lusikad supi jaoks & pulgad nuudlite/hiinapäraste roogade jaoks ei ole haruldased. Lusikas paremas käes, kahvel vasakus. Kui sa annad tai lapsele lihtsalt kahvli ja käsid tal riisi süüa ta keeldub, sest see idee on telle puhas absurd. Ma kaldun teemast kõrvale. (HOIDKE UBADEST EEMALE- NEED ON MAGUSAD)

Pärast hommikusööki läks õppimine lahti. Ajaan Pad rääkis meile Tai kultuuri 101 & legend nimega Bank mängis meiega tutvumismänge. Vahetusõpilasi on Tais sel aastal kuskil 20 ringis, ma ei jaksa meid kokku lugeda, enamus otseloomulikult sakslased, aga on ka rahvast Tšiilist, USAst, Jaapanist, Argentiinast & Brasiiliast. Siis tuli meie ellu paariks tunniks Chris. Kes on Chris? Hea küsimus, ma pole väga kindel, ta on keeleõpetaja & Tai telekuulsus?? Igas tahes ta tuli ja andis loengu nimega Chris-cross culture (mulle see nali väga meeldis), kus ta rääkis Tai eripäradest & siia sisse sulandumisest. Päris korralik jutt oli. Anna Lüter, ma ei tea, kas sa loed, aga sa pead teadma, et see keeleõpetaja kuulis kuidas mina & teised vahetusõpilased prantsuse keelt rääkisime ja arvas peaaegu loengu lõpuni, et ma olen prantslane. See on mu uhkeim moment mu prantsuskarjääris.

Õhtul käisime hotelli basseinis ujumas. See on h ä m m a s t a v kui palju kemikaale siinses vees on. Eestis võisin ma ükskõik mis vees lahtiste silmadega ujuda, siin ei tule see kõne allagi. Väga ebamugav...

Järgmisel päeval olime me P' Ormi kätes. Ta oli väga lahe vanem tädike, kes pani meile otsekohe markerid kätte & käskis kogu idee kultuurist lahti mõtestada. Me analüüsisime oma tugevusi & nõrkusi & tegime uurimistööd oma tulevase kodukoha kohta. Meid jaotati gruppidesse paiknevuse kaupa & vaata sa pilti- ma olen ainus Põhja-Tais!! Nooojah mis seal ikka, mul pole midagi üksi töötamise vastu :,) See oli tegelikult väga huvitav harjutus, me õppisime palju Tai ajaloost & kuidas see kultuuri mõjutanud on. Ta võrdles vahetusaastat filmiga "Spirited Away" ("Vaimust viidud") & tõi selle filmi peategelase näitena, kuidas uue kultuuriga hästi hakkama saada. Tulevased vahetusõpilaed- soovitan seda filmi selle nurga alt vaadata!

Järgmine päev oli tohutult tihe & äärmiselt väsitav. Hommikul kaheksast sõidutati meid kõiki külastama üht kooli Bangkokis. Ilmselt taheti meile sellega veidi tai koolielu näidata, aga võin nüüd julgelt öelda, et see oli väga kaugel tegelikkusest. Kooli ees tehti meist iga nurga peal pilte & pärast kiiret tutvustust sai igaüks meist väikse sõbra, kelle sabas käia. Minu semu oli Earth, väga sõbralik noor tüdruk, kes lahkesti vastas mu küsimustele & osales koos minuga tegevustes. Me käisime erinevates "tundides", kuigi ainult üks neist nägi väla natuke nagu päris tai koolitund (inglise keel, kus õpetaja rääkis valjusse mikrofoni ja õpilased olid uimaselt telefonis). Uhkemad tunnid olid samas päris lõbusad: me nägime traditsioonilisi tai instrumente & saime kanda traditsioonilist riideeset, kokanduses tegime mingit erkpunast & sinist jääteed, mis oli täitsa maitsev (kuigi suhkruga minu meelest liialdati). Üks meist läks tegelikult ka sinna kooli! Ma loodan, sul läheb seal hästi! :) MUIDEKS tai inimesed ei oska kallistada. Ja ma ütlen seda EESTLASENA....

Muidugi pidime me astuma läbi põhilisest turistikast- The Grand Palace. Hiiglaslik templite ja paleedekompleks, kaetud rohkema kulla, karra, klaasi ja briljantidega kui keegi suudaks ette kujutada. Mulle ei mahu pähe kuidas selliseid asju kunagi ehitati, kuidas nad olid ühiskonna funktsioneeriv osa. See tunne on mind päris mitu korda vallanud. Ma arvan see tuleb sellest kui lühike eesti ajalugu tegelikult on ning kui vähe me teame oma esivanemate kommetest & traditsioonidest. Seepärast olen ma alati rabatud nähes seinamaalinguid (need olid mu lemmik osa sellest paigast. Hämmastavalt kaunid maalingud, mis rääkisid tuntud loo tai mütoloogiast ning olid nii osavalt tehtud- mu kunstnikuhing oli šokis!) & uksepiitu & mida iganes veel, mis on füüsilised tõendid ühe rahva hingest. Aga noh... ütleme nii, et see kogemus oleks kindlasti palju huvitavam olnud, kui lämmatav kuumus poleks meid kõiki peaaegu hauda saatnud.

Kuid sellega kultuurireis ei lõpenud- oo ei! Järgmisena läksime Siami muuseumi, kus oli hetkel näitus "Decoding Thainess" kus räägiti ajaloost läbi igapäevaste objektide tai inimeste elus. Mu lemmik osa näitusest olid tänapäevased objektid kirjeldustega. Näide: kui sa ostad Tais mingi külma joogi, näiteks smuuti, antakse sulle alati plastiktops koos ühe lisa plastiklindiga, millega sa saad hoida topsi nagu kilekotti. Minu meelest üks kõige mõttetumaid & ajuvabamaid asju, mis kunagi leiutatud on. Nende seletus valgel muuseumisildil oli: "Well the cup's cold so...." Igal juhul soovitan seda muuseumi kõigile, kes Bangkoki külastavad! Väga interaktiivne ja humoorikas kogemus.

Viimane asi, mis me tegime enne õhtusööki & hotelli naasmist oli Tai SIM-kaartide soetamine. Vabatahtlikud olid leidnud meile hämmastavalt soodsa diili, kus saame 200 bahti eest põhimõtteliselt piiramatu interneti. Helistamisega oli vist veits rohkem piiranguid aga seda saab sama hästi läbi neti teha! Me ootasime seal järjekorras NIIIIIIIII KAAAAAUUUUUUAAAAAAA. Aga minul läks see kõik ilma mingite probleemideta, seega ma ei virise.

Et asja mitte liiga pikaks ajada siin on kokkuvõte tollest õhtust & järgnevast hommikust. Sõime õhtust mingi kaubamaja food courtis & veetsime õhtu vabatahtlikega karaoket lauldes ja elu nautides. Nad on tõsiselt imelised inimesed & ma olen üle mõistuse õnnelik, et mul oli võimalus nendega kohtuda. Enamus õpilasi kohtusid oma peredega homme hommikul või lendasid oma koduprovintsi. Krõõt oli esimene, kes lahkus- kell 6 hommikul. Mina..... muidugi magasin poole päevani & ärkasin, kui kõik, kes pidid sel päeval lahkuma, olid juba läinud. Nii palju siis hüvastijättudest.... Mu enda pere jäi päris mitu tundi hiljaks, aga üles nad mind korjasid & nii see seminar lõpeski.

Selleks korraks ongi kõik! Ma tean, et kirjutamine võttis mul kolekaua aega, loodan, et andestate mulle.

Järgmise korrani

Tšauki-tšau!